Tegevusvaldkonnad
Meeskond
Uudised
Kontakt
Uudised ja teated
30. 01. 15
Eesti tutvustas sel sügisel e-residendi digi-ID kontseptsiooni, mis annab 2014. aasta lõpust kõigile välismaalastele võimaluse taotleda turvalist Eesti e-identiteeti. Kindlasti on igal välismaa kodanikust isikul olnud praktikas juhuseid, kus ID-kaart aitaks oluliselt lihtsustada ja kiirendada dokumentide vormistamise ja esitamise protsessi. E-residentsuse võimaluse loomine aitab vähendada juriidiliste teenuste osutamisel paberi peal vormistavate dokumentide hulka, mis on praegu teatud toimingutes välisriigist pärit klientidel küllaltki märkimisväärne. Toon selle osas mõned näited.
Ettevõttega seotud otsuste vastuvõtmine, aruannete koostamine ja esitamine äriregistrile.
Igal ettevõttel on seaduse järgi kohustus pidada aastas vähemalt üks osanike/aktsionäride koosolek, millega kinnitatakse ettevõtte majandusaasta aruanne. Praktikas toimub aktiivselt tegutsevate ettevõtete puhul taolisi koosolekuid aastas kindlasti rohkem. Lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele tehakse muudatusi ettevõtte juhatuses, pikendatakse juhatuse ametiaega, muudetakse põhikirja, otsustatakse valida nõukogu, muudetakse ettevõtte asukohta jne. Lisaks toimuvad veel juhatuse/nõukogu koosolekud, mille otsused protokollitakse. Kõike seda võib seaduse kohaselt teha ka elektrooniliselt, aga teatud otsuste äriregistrisse kandmiseks on hädavajalik omada ID-kaarti, millega vajalikud otsused allkirjastada ja nende alusel ettevõtjaportaalis kandeavaldused esitada. Vastasel juhul peab seda kõike tegema notari juures. Kuna IT-tiiger areneb nii Eestis kui ka maailmas kiiremini kui vanamoodne paberkandjal dokumentide esitamine, siis nõuab praegusel hetkel välisriigist pärit osaühingu omanike puhul näiteks juhatuse liikmete vahetus kõigepealt paberkandjal otsuse vastuvõtmist, sellise otsuse notariaalset kinnitamist välisriigis ning otsuse (kui seda ei tehta kakskeelselt) ja notari kinnituse ametlikku tõlget eesti keelde (s.o tihti vandetõlgi poolt). Keerukamaks teeb olukorra see, kui ka uued juhatuse liikmed ei ole pärit Eestist ja sellisel juhul peaks juhatuse liikmed ilmuma kas Eesti notarisse või üritama välisriigi notari juures vormistada Eesti äriregistrile sobiliku kandeavalduse. Viimane vajab jällegi ametlikku tõlget. Kui kogu eelnev protsess arvutada rahaks, siis võib igaüks arvestada, kui palju see tegelikkuses ettevõttele maksma läheb, arvestades ettevõtte omanike ja juhatuse liikmete ajakulu, dokumentide vormistamise maksumust ja juristide tööd. ID-kaardi omamine lihtsustaks kindlasti eelnevalt kirjeldatud kulukat protsessi – ettevõtte omanikud allkirjastaks otsuse digitaalselt ja juhatuse liige esitaks selle alusel ettevõtjaportaalis kandeavalduse. Puudub kohustus dokumente notariaalselt kinnitada ja tõlkida (otsuse peaks sellisel juhul kindlasti tegema kas eesti keeles või kakskeelse). Samasugune protsess toimuks kõigi teiste eelnevalt nimetatud otsuste vastuvõtmise puhul.
Samuti lihtsustub lisaks otsuste vormistamisele äriregistris ka uute ettevõtete asutamine. Kui seni peaks iga välismaalane tavalise osaühingu asutamiseks pöörduma notari poole, siis alates ID-kaardi soetamisest on igal välismaalasel võimalus selline osaühing asutada ettevõtjaportaalis vaid mõne hiireklikiga.
Igapäevane majandustegevus, lepingute allkirjastamine ja täitmine.
Tegeledes oma töös väga palju erinevate lepingutega, oleme täheldanud, kui suurt tähtsust omab asjaolu, kas juhatuse liikmetel on olemas ID-kaart. Loomulikult saab lepinguid allkirjastada ka paberkandjal, kuid praktika näitab, et kui eeltöö on tehtud ja läbirääkimised peetud, siis eeldavad kliendid, et leping saab võimalikult kiiresti allkirjastatud. Kui nüüd üks pooltest teavitab, et nende ettevõtte juhatuse liige on välismaalane ja tuleb Eestisse nädala aja pärast, siis tekitab see kindlasti lisapingeid. ID-kaardiga saaks juhatuse liige paljudel juhtudel lepingu allkirjastada aga koheselt.
Lisaks kolmandate isikutega sõlmitavatele lepingutele on ettevõtetel veel mitmeid erinevaid allkirjastamist vajavaid dokumente, mille osas on oluline, et need saaksid õigeaegselt teisele poolele või ametiasutusele esitatud. Näiteks peab selle juures välja tooma riigihangete raames sõlmitavate lepingute täitmise, mille käigus tekib paraku olukordi, kus ettevõtte juhatuse liige peab allkirjastama mitmeid tahteavaldusi või teateid ning väljastama volikirju (toimingute tegemiseks ametiasutustes). Välisriigi kodanikust juhatuse liikme puhul teeks e-residentsuse omamine selliste dokumentide allkirjastamise ja esitamise kindlasti lihtsamaks.
Eelnevad on vaid mõned üksikud näited, millega seotud toimingute tegemist saaks e-residentsus välismaalastele lihtsamaks muuta juriidiliste teenuste kasutamisel. E-residentsus toob lisaks eelnevale positiivset kaasa ka muudesse olulistesse valdkondadesse, millest võiks veel eraldi kirjutada on näiteks suhtlemine ametiasutustega (näiteks Maksu- ja Tolliametiga), toimingud seoses ehitamisega (detailplaneeringud, ehitus- ja kasutusload jms) ning pangatoimingud.