Image Image Image Image Image
Scroll to Top

To Top

08

11
2011

Kuidas tuvastada äriühingu maksejõuetust?

On 08, 11 2011 | No Comments | In Uncategorized | By Kadri Lensment

Juriidilise isiku (sh äriühingu) juhatuse liikmel on seadusest tulenev kohustus esitada juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel kohtule võlgniku pankrotiavaldus. Vastava kohustuse rikkumise eest on ette nähtud ka karistusõiguslik vastutus.

Seega omandab vaieldamatult keskse tähenduse küsimus, kuidas teha kindlaks, kas juriidiline isik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas hiljutises lahendis nr 3-1-1-49-11 äriühingu maksejõuetuse tuvastamist.

 

Majanduslikku olukorda mõjutavaid asjaolusid tuleb hinnata kogumis

 

Pankrotiseaduse kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui:

 

– juriidiline isik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine;

 

– juriidilise isiku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

 

Riigikohus selgitas ülalviidatud lahendis, et üldjuhul ei ole võimalik äriühingu püsivat maksejõuetust tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja (netovara seisund, kahjumi suurus vms) alusel. Näiteks annab äriühingu netovara negatiivsus (s.o bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) küll aluse kahelda ühingu maksejõulisuses, kuid ainuüksi selle pinnalt ei saa veel teha järeldust ühingu püsiva maksejõuetuse kohta.

 

Selleks, et teha kindlaks, kas äriühing on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile (hinnates nii netovara kui teisi raamatupidamisandmeid) ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile (äriplaani perspektiivikus).

 

Seega võib praktikas esineda juhtumeid, kus äriühingu finantsnäitajad viitavad küll maksejõuetusele, kuid positiivsele tulevikuootusele tuginedes (nt äriplaani peatne realiseerumine, sõlmimisel olevad lepingud, millega kaasneb ühingu jaoks oluline tulu vms) on võimalik ühingu püsivat maksejõuetust eitada. Püsiva maksejõuetuse eitamise aluseks ei saa siiski olla igasugune optimism tuleviku suhtes, vaid esinema peavad konkreetsed asjaolud, mis annavad alust pidada äriühingu finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks.

 

Objektiivse ja asjatundliku kõrvalseisja arusaam

 

Tuvastamaks seda, millisest hetkest on äriühing püsivalt maksejõuetu – ja kust hakkab seega juhatuse liikme jaoks kulgema seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise tähtaeg – tuleb Riigikohtu kohaselt lähtuda objektiivse ja asjatundliku kõrvalseisja arusaamast. Äriühingu püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed (mida tuleb hinnata tervikuna) on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada ühingut püsivalt maksejõuetuks.

 

Sellise hüpoteetilise konstruktsiooni loomisel lähtutakse informatsioonist, mis oli kättesaadav maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal. Näiteks ei saa Riigikohtu seisukoha järgi äriühingu maksevõimet tagantjärgi hinnates võtta arvesse selliseid tehnoloogia arengus või tooraine hinnas toimunud olulisi muudatusi, mis mõjutasid äriühingu äriplaani realiseerumist, kuid mis hinnataval ajahetkel ei olnud mõistlikult ettenähtavad.